Tõlkisin nädalavahetusel miskist sotsiaalmajanduse ekspertide mittediskrimineerimise valdkonna võrgustiku Eesti riiklikku raportit. Muuhulgas oli selles juttu ka Eesti keeleprobleemist e tohutult suur osa rahvastikust ei valda kas üldse või piisavalt riigikeelt. Mis on iseenesest erakordselt masendav ning suuremalt osalt ilmselt riigipoolne tegematajätmine või suutmatus.
 
Minu hinnangul peab riigi ülesandeks olema riigikeele õppe korraldamise sedasi, et see oleks kättesaadav igaühele, igal tasemel ning tasuta. See jama, et seda tänaseni ei tehta, tuleb kiirelt korda ajada.
 
Olen täiesti kindel, et sedapidi mõtlejaid leidub veel.
 
Kui riik sellega hakkama ei saa (nagu paljude teiste asjadega), võiksid selles osas initsiatiivi haarata omavalitsused. Ilmselt aga näiteks tänasele Tallinna linnavõimule ei oleks kasvav riigikeele oskus kasuks. Vaadates aga tänast linnavolikogu koosseisu isikute kaupa, saan ainult imestada, et selle teemaga midagi reaalselt tehtud ei ole.
 
Soov riigikeelt õppida on muidugi juba eraldi teema. Samas ei taha uskuda, et neid inimesi kes sellist võimalust ei kasutaks, oleks üle neljandiku.