Umbes kaheksa miljonit korda aastas halab keegi kuskil, et rate.ee on paha ja laastab noorte vaimu ja käitumist või midagi muud taolist. Kindlasti aitab ta ka suguhaiguste ja riigivastaste mõtete levikule omajagu kaasa. Viimane selleteemaline üllitis oli Postimees Onlines üleval eile hilisõhtul (Reporter.ee originaalmaterjal). Blah blah…

See tähendab seda, et umbes kaheksa miljonit korda aastas pean ma umbes seitse miljonit korda minestama ja pead vastu lauda taguma. Ausalt, mina ei saa aru mis nende arvamusavalduste taga seisvate inimeste peades toimub. Või siis saan. Olen ma imelik kui mulle ei jõua kohale, kuidas on võimalik ühte meediumit järjekindlalt demoniseerida ning nutta, et reit on paha ja reit on süüdi. Millal viimati tehti uudiseid sellel teemal, et reit on kanal ja kanal kanaliseerib sellel puhul reaalsust ja ainult reaalsust? Omamoodi virtuaalne reality show neile, kes Tõehetke ei mahtunud ja miljonimängus ei võitnud. Olgu, tegelikult on reidis reaalsust rohkem kui ühes keskmises telesaates kunagi olema saab. Lahesõja otseülekanded ei loe. Olgu, vabandust, ei vanemad, arvamusliidrid ega see armee kes noorte harimise eest riigi nimel vastutab ei julge tunnistada, et mitte reit ei ole milleski süüdi vaid nemad on kõiges süüdi ja mitte keegi teine. Reit ei ole paha. Reaalsus on paha. Kurb, eks ole. Ei ole. Ja takkaotsa olen ikkaveel mina see, kes elab enda peegelseintega mullis ja keeldub sellest välja tulemast. Karm õnn. Ahjaa, tahate ma avaldan teile saladuse? Enamuse sellest ajast kui mina oma väikeses universumis koolis käisin, reiti ei olnud. Noored kusjuures olid, ausalt, mina nägin, ise olin ka, sina ei näinud? Koolis saime me sellel ajal samamoodi peksa, sõnavara, mida endiselt kardetakse rohkem kui pangalaenu, oli ka seeaeg täiesti vabalt käibel, kombedki polnud oma aja kohta kaugeltki mitte tagasihoidlikumad ja reidi tänast huvide listi sirvides olen veendunud, et seal on selle ajaga võrreldes ainult üks uus huvi, 55. kohal olev rate.ee ise. See, kes väitis, et aeg selles osas midagi muutnud on, valetas. Või siis mitte. Muutunud on eelkõige see, et kõik see on oluliselt kättesaadavam ning nähtavam. Mitte, et teda siis rohkem nähtaks.

Ma tegelikult üldse ei imesta, et Eestis igasuguste asjade keelamiskultus aina enam levib. Käisin hiljuti Soomes noorte meediakaitse teemalisel seminaril ning vaatasin ja imestasin kuidas Sakslased seletasid, et kõige parem lahendus on tegelikult noored (olgu, liialdan, lapsed) muust maailmast ära eraldada ja neile näiteks promoda spetsiaalseid otsingumootoreid (pime lehm, on tegelikult ju übersobiv nimi sellisele asjale:)) mis hoolitsevad selle eest, et midagi “ebasobivat” mingil juhul silme ette ei satuks. Milleks tegeleda reaalsusega, kui seda on täiesti võimalik eirata? Bingo! Aga see selleks, mõte jooksis korra suvaliselt jorult kõrvale. TÄIESTI ISE, MINA ÜLDSE EI AIDANUD.

Total disclosure: jajaa, mul on ka reidis konto. Mu emal on ka. Mu vanaema unustas vist oma parooli ära ja piirdub nüüd MSNiga. Aga tegelikult on hea pilt hoopis selline, eks ole. Olgu. Tänan tähelepanu eest, ma lähen saadan nüüd 12-aastastele nilbeid kirju edasi… ei, tegelikult olen ma selle postituse ilmumise ajaks juba poolel teel Saaremaale pagendusse, igaks juhuks…