Lõpetasin veidi aega tagasi EÕEL’i üldkosoolekul toimunud juhatuse kandidaatide debati jälgimise ja no, ei saa kommenteerimata olla. Noored on ikka uskumatult julmad, samas ausad ja otsekohesed. Mitte, et ma ise samasugune poleks olnud. (Vahemärkus – kandidaatide taustal jooksvat idiootsust ja vahele tekitatud laulu ja tantsunumbreid ei hakka parem kommenteerima – loodetavasti on korraldajatel ka endal piinlik.)
 
Kui ikka ühes debatis on selge enamus küsimustest suunatud kas otse või halvasti varjatult ühe kandidaadi vastu (enamasti sisuliselt siiski põhjendatult) ja ka moderaatorid olukorda muuta ei ürita, siis hakkab isegi minul temast kahju. Reaalset poliitikat on ühes “apoliitilises” organisatsioonis kohati silmaga rohkem näha kui mõnes erakonnas ning mõni ime, et paljudest õpilasesindajatest ilmselt tulevikus kas halastamatud poliitikud või parteifunktsionäärid saavad.
 
Aga üks sisuline ääremärkus ka siia lõppu (mida aastaid erinevates vestlustes öelnud olen). Nimelt oleks Eesti õpilaselu ilmselt oluliselt parem ja teistsugune, kui meil oleks lisaks õpilasesindusi esindavale organisatsioonile ka õpilasi esindav organisatsioon või siis ainult see viimane. Või siis õpilasi esindav organisatsioon, mis enda kohapealset rolli täidaks läbi õpilasesinduste. Selleks aga on tarvis kas ühel või teisel moel luua organisatsioon kuhu kuuluvad õpilased otse (nagu näiteks Soome õpilaste liit kuhu kuulub ligi 50 000 õpilast).