Mustamäe halduskogu keskkonnakomisjoniga kogunesime oma uue hooaja esimesele koosolekule möödunud esmaspäeval. Tegemist oli sissejuhatava koosolekuga, plaanis oli kokku leppida edasised töökorralduses, saada tuttavaks ning õhku visata esimesed mõtted sisulise poole pealt.
Seitsmest komisjoni liikmest jõudis kohale vaid neli, õnneks saime sellega kvoorumi kokku. Loodetavasti edaspidi õnnestub ka teistel osaleda. Olgu siis kohe öeldud, et järgmine koosolek on kavandatud 28. jaanuar 2010 ning kõik teemast huvitatud on vägagi oodatud osalema.
Kui kellelgi on mingeid konkreetseid teemasid, mida keskkonnakomisjon (heakord, keskkond, jäätmed) arutada võiks, siis andke sellest kindlasti otse minule teada.
Teemad, mida esimesel koosolekul puudutasime olid aga sellised (järgnev on minimaalselt toimetatud väljavõte protokollist, seega kohati võib olla hüplik):
Enn Allikmäe andis ülevaate Mustamäe heakorrast 2009. aastal. Viis aastat tagasi toimunud riigihanke võitis Mustamäe Haljastuse AS, tookord oli mahuks määratud 2,8 miljonit krooni. Aastate jooksul on Mustamäe heakorrale eraldatud vahendeid kärbitud esialgu 2,6 miljoni peale ning 2009. aastal siis 2,2 miljoni peale. 2009. aasta kärbete tõttu jäi täies mahus tegemata sügisene lehekoristus (rakendatud on maksimaalses võimalikus ulatuses töötuid kuid lehtede äravedu ja ladustamine on kulukas ning selleks vahendeid ei ole). 2010. aasta esialgses eelarve eelnõus oli Mustamäe heakorrale ette nähtud vaid 1,7 miljonit krooni, linnavolikogus seda aga õnneks muudeti ning heakorra eelarve jääb enamvähem samale tasemele mis 2009. 1,7 miljonit oleks võimaldanud sisuliselt vaid kevadist suurpuhastust ning veidi niitmist. Praegu ette antud eelarvega saab aga vähemalt sügiseni tööd teha, siis tuleb hakata otsima lisavahendeid lehtede äraveoks ning töötute rakendamiseks suuremas mahus. 2010. aastal on plaanis loobuda linnaosas asuva riigimaa (Sütiste parkmets) hooldamisest kuna selleks ei ole enam vahendeid. Sellekohase kirja on LOV saatnud ka Keskkonnaministeeriumile kuid hetkel veel vastust ei ole.
Tundsime ka huvi, et mis teeb lehtede äraveo nii kalliks. Selgus, et Tallinnas ei ole näiteks lehtede jaoks sobivat kompostimise väljakut. Kunagi Rahumäe tee 5 asunud väljak ei vastanud nõuetele ning tuli sulgeda. Uue väljaku rajamiseks oleks tarvis ligikaudu 3-5 miljoni kroonist investeeringut, seda linn aga tänaseni teinud ei ole. Seetõttu tuleb lehed viia Jõelähtme prügilasse, maksta nii transpordi kui ladustamise eest.
Uurisime, et kui on kavas teha ühistul okste lõikust, siis kas on olemas kohta kuhu oksad koguda ja põletada. Sellist kohta hetkel ei ole.
Koosolekul kutsutud külalisena osalev Anne Nuude tegi ettepaneku teha ühistutele soovituslik ettepanek pesta ise majade esiseid teid. Kulu oleks umbes 32 krooni kuus ning paljude majadel on alles ka vastavad kraanid. See aitaks oluliselt kaasa teetolmu ja õhusaaste vähendamisele. Komisjoni liikmed leidsid, et ettepanekut tasub teha – näiteks mõne korteriühistute ümarlaua raames – kuid kuna hetkel ei ole teema aktuaalne, tullakse selle juurde tagasi kevadel. Märgiti, et idee on hea kuid probleemiks võib saada ka pesuvee äravool – paljude Mustamäe majade juures on tänaseni rajamata sadeveekanalisatsioon.
Stockholmis pestakse igal hommikul vähemalt sõiduteede servad üle. Tallinnas koguneb sinna tohutu mustus mis on ilmselt ka mürgine. Selle küsimusega tuleb tegeleda. Andsin komisjoni liikmetele teada ka, et eelmine komisjoni koosseis arutas teede pesemise küsimust (teid ei pesta rahapuudusel, vesi on kallis) ning tegi ka ettepaneku leida võimalus Tallinna avalikus omandis oleva pumbajaama rajamiseks mis viiks teepesu kulud vastuvõetavale tasemele.
Mustamäe LOV on teinud ka omad ettepanekud linna heakorraeeskirjade uuendamiseks. Näiteks on pakutud mõtet anda võimalus pikalt ühele kohale seisma jäetud sõidukite teisaldamiseks ajutisele väljakule. Soomes näiteks viiakse autod ajutisele platsile, kui omanik kuu aja jooksul järgi ei tule, läheb auto oksjonile. Ilmselt aga tehtud ettepanekud läbi ei lähe.
Tõstatus probleem, et kui autod pargivad jalus, siis korteriühistul ei õnnestu omanike kohta infot saada ei politseist ega MUPOst, et paluda seda liigutada. Omanikud kindlasti liigutaks sõidukeid kuid nendega lihtsalt ei saa ühendust. Lisasin, et parkivad sõidukid on takistuseks ka kvartalisiseste teede koristamisel – vaja oleks välja töötada süsteem (graafikud, teavitamine jne.) autoomanike ja ühistute teavitamiseks teehooldustöödest, et oleks võimalik korralikult teid korrastada, sama probleemi tõi hiljuti keskkonnakomisjoniga kohtudes esile ka OÜ Jaaksoni Linnahoolduse esindaja ning sellega tegeleme kindlasti järgmisel aastal. Mustamäel on üritatud midagi sellist koostöös ühe ühistuga teha kuid ei õnnestunud ning koristusel ette jäävaid autosid trahvida ei saa.
Räägiti, et Tallinnas oli korteriühistuga raieloa saamine tohutult aeganõudev. Ametitega asjaajamine võttis aega 4 kuud ning asendusistutuse nõuded on nii karmid, et ühistu ei saanudki lõpuks endale seda lubada.
Märgiti, et korraldatud jäätmeveo rakendamine on omadega umbe jooksnud ning ka Mustamäel on seda saanud rakendada vaid osaliselt. Anne Nuude märkis, et näiteks Adelan prügiveod ei paku isegi mitte pakendikonteineri võimalust kuigi elanikel oleks selle vastu huvi, teistel ettevõtetel on see variant olemas. Tiina Saidla täiendas, et isegi kui konteinerid on, viib motivatsiooni alla see kui tuleb prügiauto ja kõik konteinerid ikka kokku kallab.
Kaks murekohta konteineritega on, et ideaalis peaksid need asuma üksteisest mitte enam kui 500 meetri kaugusel ning inimesed kipuvad klaastaarat konteinerisse viskama ka öörahu ajal. Eraldi probleemiks on konteinerite ümbruse koristamine mida eriti ei tee keegi.Ümbruse koristamata jäämise tõttu sai konteiner ära toodud näiteks Lehola bussipeatuse juurest.
Tekkis küsimus Kadaka metsapargi koristamisest. Linnaosa koristab ala umbes kahel korral aastas. Metsa all niitmist ei tehta kuid hetkel oleks tarvis lõigata võsa. Hiljuti tekkis probleem ka alal asunud molokiga, see oli kütusega üle kallatud ja põlema pandud. Õnneks oli see vähemalt kindlustatud. Anne Nuude andis teada, et üks koristaja käib vahel metsapargis ka vabatahtlikult koristamas ning on saanud ka Mustamäe Haljastuse AS-iga kokkuleppele, et need viivad siis prügi minema.
