Kunagi varem ei ole juhtunud sellist olukorda kus oleksin leidnud, et mõistlik on Eestis liikuda punktist A punkti B pöidlaküüdiga. Liina aga leidis, et sedasi on hea ning juhtuski sedapidi, et folkima läksime ja koju tulime justnimelt sedasi.
 
Esialgne mõte oli, et teeb siis kõigist autojuhtidest ka pilti kuid kõigi puhul kahjuks ei õnnestunud. Igal juhul endiselt tänu ka neile, kes enda pilti siit ei leia!
 
Viljandisse jõudmisel tuli appi kolm erinevat autojuhti/seltskonda. Esimesed kaks saab visuaalselt ka siin ära tuua.
 

 
Autojuhi leiab pildilt vasakult. Liina jäi lihtsalt enda ehmatuseks pildile. Väga ebaviisakalt, ei küsinud me autojuhi nime kuid sedapalju ikka, et ta palus meil folgil olles tervitada tema venda kes olevat sellise pundi koosseisus nagu Paabel.
 
Mäo ristini saime aga järgmise seltskonnaga. Nemad olid otsustanud lihtsalt seljakotid kaasa võtta ning mööda Eestit rändama asuda.
 

 
Kolmandast seltskonnast kes meid päris Viljandini välja viis jäi kiirustades kahjuks pilt tegemata. Saan mainida vaid seda, et neil oli autos võtta Oorti viimane plaat ning kuigi olin ise folgil esimest korda on mul nende arvates ees professionaalse folkari nägu. Mis on päris tore avastus.
 
Kohale jõudmine võttis plaanitust märkimisväärselt kauem aega ning tee ääres kohatud seltskondade edukust arvestades ilmnesid selged märgid soolisest diskrimineerimisest. Kõige kiiremini jõuaks kohale ilmselt üksik tütarlaps, siis mitu tütarlast, seejärel üksik meesterahvas, siis seltskond kus enamik tütarlapsi ja mõni noormees ning meiesugused segapaarid on ilmselt kõige keerulisem juhtum.
 
Tugeva rongisõidu pooldajana oleksin üksinda minnes vast läinud rongiga kuid mingil täiesti arusaamatul põhjusel väljub Folgirong Tallinnast alles peale festivali avamist (FAIL!). Kohale jõudmisest rääkimata. Sedasi oleks tulnud eelistada hommikust tavarongi. Aga see selleks.
 
Kui juba hääletama sai asutud, siis hääletasime ka Tallinna poole tagasi.
 
Viljandi piirilt võttis meid peale Teater Varius-e projektijuht Indrek Sarapuu, kellega sai arutada pärimusmuusika ja teatri teemadel. Indrek on Arte Gümnaasiumi vilistlane kuid suures väsimuses ei hakanud sellest rääkima, et ise seal hoolekogu liikmeks olen. Indrekust jõudsime ka pilti teha.
 

 
Läksime seekord lahku Mäo kandis. Järgmist küüti tuli üsna pikalt oodata ning vahepeal saime ka veidi vihma. Pilti küll ei teinud, kuid tutvuse poolest võttis meid viimaks auto peale erakonnakaaslane ja Riigikogu liige Heljo Pikhof kes meid väga vastutulelikult Liina majaesiseni sõidutas.
 
Kokkuvõtlikult saab öelda, et kohale ja koju jõuab. Ajaliselt eriti planeerida ei saa kuid jõuab. Folgi ajal hääletades oli enamikul sõitjatest ka seletamata selge, et minnakse Viljandisse ja folkima.
 
Kui järgmise aasta folgile mõelda siis võiksid korraldajad veebis ja festivalialal avada spetsiaalse foorumi ja telgi kus autojuhid saavad küüti pakkuda ning hääletajad juba eelkokkuleppeid sõlmida. Oleks päris positiivne. Kyyt.eu võiks neile selles osas abiks olla?
 
Sedasi siis seekord.

 
Üsna täpselt kuu aega tagasi viskasin ka siin õhku küsimuse, et kas kandideerida sügisel Tallinna Linnavolikokku või mitte. Tunnistan, et tagasiside jäi oodatust veidi passiivsemaks kuid suur tänu siiski kõigile kes kommentaarides või e-kirjaga enda mõtteid ja kommentaare saatsid. Neist oli kindlasti kasu!
 
Langetasin otsuse seekord sedapidi nagu tõenäolisem oli. Kandideerin. Kandideerin Mustamäel ning kandideerin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas.
 
Kandideerida otsustasin seetõttu, et leian, et mul on endiselt mida arvata ja kus kaasa rääkida. On ka mitmeid mõtteid mida Tallinnas realiseerumas tahaks näha ning on inimesi kes on valmis nende osas kaasa tulema.
 
SDE jätkuvalt seetõttu, et kuigi minu hinnangul võiks erakonna maailmavaade olla oluliselt rohelisem, on muudes küsimustes nende nägemus paljudest asjadest minu omaga sarnasem kui teiste erakondade oma. Valitsuperioodi jooksul hakkasin selles juba kahtlema kuid pole veel lootust kaotanud.
 
Panin täna vajalikele paberitele selle kohta ka allkirja alla. Päris universumi direktorit ametikohaks ei märkinud kuid sellise vimkaga siiski, et töökohana sai avaldusele kirja “www.gerdtarand.eu” ning ametina vabakutseline blogija, tõlkija ja projektijuht, mis on viimasel ajal minu põhitegevused, vähemalt kaks viimast. Jälgin pisikese huviga, et kas VVK kandidaate veebi riputades selle blogi aadressi ka lingiks raatsib teha.
 
Edaspidised sammud on sellised, et järgmise nädala algul riputan siia üles enda põhiteesid valimisteks (üritan piirduda kümnega ning blogi lugejatele ei tohiks suuri üllatusi tulla). Tegemist ei saa olema lõpliku versiooniga vaid siinsamas jääb aega neid arutada, kommenteerida, parandada ja täiendada vähemalt paari nädala jagu. Kui arvajaid tekib rohkem ja huvi on aktiivsem kui esimese küsimuse tõstatamise ajal, siis võib kaaluda ka mingis vormis aruteluürituse korraldamist.
 
Tegutsen ka selle nimel, et leida üles need inimesed kes oleksid valmis pühendama enda aega kampaania korraldamiseks ja läbi viimiseks (online, mõned kujundused, skype-phone-banking, paari ürituse korraldamine, töö tänaval ja ustele koputamine) – st kui kellelgi on selles osas juba mõtteid, siis need on täna juba väga oodatud. Kui juba peale pikka kaalumist kandideerida otsustasin, siis tuleb seda seekord tõsiselt teha.
 
13.08 toimub SDE Nõmme-Mustamäe koosolek ning 29.08 Tallinna üldkoosolek kus selgub lõplikult nii linnapeakandidaat, erakonna terviklik valimisprogramm ning kandidaatide paiknemine valimisnimekirjas.
 
Sedasi siis seekord. Joonistage, kirjutage, arvake.

 
Ilmselt avaldab Keeleinspktsioon peale uue keeleseaduse jõustumist soovi muuta oma nime Keelepolitseiks ning saada samaväärseid õiguseid ja vahendeid. Mõned päevad olin eemal ja vahepeal on alanud miskine pseudoarutelu keeleseaduse ja Swedbank-i nime ja muu hirmsa üle, mis suvist hapukurki täita ning riigi käekäigult tähelepanu kõrvale juhtida aitab.
 
Ma ei tea nüüd, kuidas teiega on ent mina leian, et keel areneb ajas, ruumis ja tema kasutajate suus ning kirjapildis. Seega kui ühel hetkel ongi eesti keeles miskid võõrsõnad ja laenud aktiivselt kasutusel, kõnes ja kirjas, siis selline see keel ongi. Kunstlikult sundida ühtmoodi kirjutama, kasutama ja rääkima, ei tundu üldse loogiline.
 
Jah, eesti keelt tuleb hoida, säilitada ja levitada kuid see ei pea ilmtingimata väljenduma siltide vahetamises.
 
*Olgu tunnistatud, et seda postitust kirjutades ei võtnud seekord aega konkreetsete dokumentide ning taustaga tutvumiseks vaid tuginen üksikutele meediakajastustele.

 
Folk algab. Homme algab. Ilmselt olen kohal. Loodetavasti kõigil päevadel. Kui mitte kohapealt, siis kirjutan elamustest siinsamas, päevakaupa, pealinna tagasi jõudes. Kahju on sellest, et endal pole endiselt normaalset fotokat millega pilti teha. Aga see selleks.
 
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Tahtsin hoopis esile tõsta, et folk on edumeelne. Suure hulga muude kirjameeste ja päevapiltnike seas on folgile akrediteeritud ka tsirka 4-5 blogijat (st akrediteeritudki blogijana, mitte näiteks Postimehe reporterina). Festivali pressipealik Katre Ratassepp pakkus eile hilisõhtul, et nende vähesus on tingitud sellest, et seda võimalust aktiivselt ise välja ei hõigatud. Võimalik.
 
Üks neist viiest blogijast olen mina ise. Keegi tunnistab ausalt üles, et on ülejäänute seas? Ehk tasuks kohapeal tervitadagi.
 
Edit: Eesti Ekspress, samal teemal.
Edit: Gert Hankewitz, seotud teemal.