Seda Helsingin Sanomat’e pealkirja on kindlasti sajad Soome juhtpoliitikud viimased kuu aega unes näinud – kelle jaoks märg, kelle jaoks õudusunenägu – ning täna on ta reaalsus. Soome ajalooline valimistulemus on muutnud valitsuse moodustamise erakordselt keeruliseks ning valimistel suurimaks erakonnaks tõusnud Soome Koonderakond on sisuliselt valimised võitnud Põlissoomlaste käes pantvangis. Nädala-kahe sees on selge, kas Katainen suudab leida vajalikud kompromissid või hakkab tema asemel valitsust moodustama sotsiaaldemokraatide esimees Jutta Urpilainen.
 
Kui Katainen ja koonderakond valitsuse moodustamisel tõepoolest põruvad, saab sellest juba teine enneolematu pretsedent (esimeseks oli põlissoomlaste lisandumine suurparteide hulka) põhjanaabrite poliitilises lähiajaloos – sisu ja alternatiive vaadates tundub, et Soomele saab see hetkel ainult kasuks tulla.

No ma ei saa… uudishimu on hirmus loom ja keegi võiks välja mõelda, mis oli kirjutatud ühele Riigikogu liikmele näppu sattunud meelespeale (foto Delfist).
 

 
Juhtnööride lausete teised pooled tunduvad olevat sellised:

…eerimise meelespea.

…teiste juuresolekul
…tiseeri koheselt
…spetsiifiline – mitte üldine
…palli mitte mängijat
…arutatud ja unustatud

…kritiseeri e-maili teel

…oma nimega
…postkasti sõnum
…varja oma numbrit
 
Au ja kuulsus nüüd sellele, kes siit kõige sobilikumad täislaused välja mõtleb.

 
Mõne auto omanik on Mustamäe turvalisuses ilmselt väga veendunud või siis unustas selle soki bensiinipaaki toppinu lihtsalt tikud koju?

 
…via I Love Charts

Nii Eestis kui Soomes võimaldab riik aastatoetust/tegevustoetust üleriigiliselt tegutsevatele noorteühendustele. Eestis siis vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, Soomes Haridus- ja Kultuuriministeeriumi kaudu. Eestis on toetused juba mõnda aega tagasi jagatud, Soomes tehti vastavad otsused täna.
 
Naaberriigiga on meil mõned olulised erinevused. Nimelt toetab Soome riik kodanikuühenduste poolt tehtavat noorsootööd aasatoetuste kaudu ühe noore (7-26) kohta veidi enam kui kuus korda suurema summaga kui Eesti. Eesti riik panustab aastatoetusesse ühe noore kohta vaid 1,58 eurot, Soome omakorda 10,12 eurot. Kui asja Soome poolt vaadata, siis tegelikult tuleb ühe noore kohta summa veidi väiksem – ametlikult loetakse Soomes nooreks kuni 29. aastaseid, Eestis kuni 26. aastaseid – kuna aga selles arvestuses Eesti ülemist otsa üldse ei toeta, võtsin arvutuste aluseks mõlema puhul vanusevahemiku 7-26.
 
Samuti saavad Soomes toetust taotleda kõik tingimustele vastavad organisatsioonid võrdselt – Eestis on aga otsustatud, et lisaks otsesele noorsootööle ennast ka poliitiliselt sidunud noorteorganisatsioonid toetust väärt ei ole.